Minust

õik sai algas hauakivi töökojast…

Juba kooliajal olin kindlalt otsustanud, et suureks saades saab minust skulptor. Minu jaoks oli iseenesest mõistetav, et kõik keskkooli aegsed ained said sellest eesmärgist lähtuvalt valitud. Osalesin mitmetel skulpuurinäitustel ja olin Kuusakoski kunstiühingu aktiivne liige.

Hea tätoveeringu tegemine eeldab täpsust, hoolikust ja kindlat kätt. Heast joonistamisoskusest on palju kasu, sest peaaegu alati tuleb kliendi soovil valitud kujundit/pilti muuta või edasi arendada. Võib väita, et peaaegu kõikidel tätoveerijatel on kunstiline koolitus – nii ka minul.

Olen võtnud palju tunde skulpuuride tegemises, graafikas, maalimises ja ka joonistamises. Minu õpetajateks on olnud näiteks maalikunstnikud Eero Eirto ja Esko Tirronen.

Olles pääsenud 1977. aastal reklaamiagentuuri copywriteriks 3000 kandideerija seast, liikus minu kunstniku hing kirjutama. Joonistamine ununes ja tekstid viisid mind aina rohkem endaga kaasa. Kirjutasin raamatu oma kogemustest maailmas ringirändajana “Maailm on minu” (originaalis “Maailma on minun”).

Õlivärvid, nagu kõik muugi, kuivasid kappides ja vana armastus joonistamise vastu painas meelt. Lõpuks siiski tõeline armastus võitis ja paarikümne aastane staaž reklaamitoimetajana lõppes ning ma naasin oma tõelise kutsumuse juurde.

Tunnustatud tätoveerija Diego Villanello võttis mind oma tiiva alla ja paari aastaga sain tätoveerimises tugeva põhja alla. Hiljem, välja koolitatuna, töötasin tema enda äris. Laenates Diego enda sõnu, siis professionaali käe all õppides ja töötades omandatakse paari aastaga see tase, mis mõnel omal käel õppides võtab 10 aastat. Nüüd on minulgi omad kogemused ja äri Tallinnas, raudteejaama vahetus läheduses, Kopli 4.